Olen juba tükk aega kõrrelistest vaimustuses, kuigi mul on nene jaoks vähe ruumi ja nemad tahavad soleerida. Aga ikkagi, püüan neid kuidagi oma aeda sobitada.Ka kõikide nimesid ma ei tea ja mõned nimed võivad olla ka valed. Loodan meie asjatundjate peale.
See on kindlalt Acorus Gracineus.
Opnipogon planisc nigrescens- maohabe.
Imperata cylindrica Red Baron
?
Teravaõiene kastik -Overdam
?
Päideroog- läheb hirmsasti edasi, mul kasti sees.
Mõned jäid välja, järgmine kord.
Mina jälle kirun end, et kõrrelised üldse aeda tõin. Ilusad on küll, aga isekülv meeletu. No ja kes jõuab kogu aeg kääridega ringi joosta. Ühesõnaga, üks umbrohi juures, mida roosipeenardest välja kiskuda.
ReplyDeleteOi, mulle meeldivad küll! Avastasin hiljuti, et mul on neid veel vaja. Teatud kohtades on nad asendamatud! Näiteks kohas kus ühel pool tiik, teisel pool niidetav muruala. Ideaalne!
ReplyDeleteSuured, kõrged tuules sahisevad hilja õitsvad kõrred lihtsalt peavad aias olema. Mul oli ka hulk põnevaid madalaid, mõned aastad tagasi loobusin neist, sest nende külvamisele ei jõua tõesti piiri panna, aga eelmisel aastal vedasin ikkagi ühe portsjoni uuesti aeda :D
ReplyDeleteMaohabeme õige nimi ladina keeles- Ophiopogon planiscapus `Nigrescens`. Kuidas ta Sul talvitub, pidavat olema väga niiskusttundlik. Olen teda mitmed korrad käes hoidnud ja ikkagi ostust loobunud.
Nii toredad. Eriti lummav on kastikuga pilt.
ReplyDeleteOlen Maohabet verandal hoidnud, samuti ka Imperatat. Mõtlesin, et prooviks õue jätta, kaetult muidugi, aga vist ikka ei julge. Mulle küll öeldi, et talvitub õues, aga ega kõiki vist uskuda ka saa.
ReplyDeleteEhk su hellikud lubavad end mõne aja pärast jagada, siis võid pool õue jätta. Kahju oleks ilma jääda, kui mitu aastat hoolega talveks varjule tassitud.
ReplyDelete