Laupäeva varahommikul laadisin oma auto taimi täis ja hakkasin Lillelehe aia poole sõitma. Veidi edasi-tagasi sõitu ja telefoni kõnet leidsingi õige tee otsa. Esimeseks suureks üllatuseks oli õitsev kuradipuu.Tegime sõbraliku perenaisega ringkäigu aias, valik oli suur ja huvitav. Ilus oli! Sai ka üks tore kukerpuu kaasa ostetud. Aed vaadatud, ostud tehtud, läks sõit pikas rongkäigus Lillekasvataja juurde kus meid ootasid juba teised kohalejõudnud. Sai taimed välja tõstetud ja läkski vahetamiseks.Ja seda oli -oi, kui palju!.Aga juba ootaski kuumad ribid(mmm, kui head! ) ja ülilookas laud. Imetore oli kallida juba tuttavaid kui-ka kõiki keda veel ei tundnud. Olin ju esimest korda! Ja ega päris selgeks veel ei saanudki kes on kes, aga see ei olegi tähtis, tähtis on , et kõik olid rõõmsad ja juttu jätkus .Toredad on noored, kel mitu väikest last ( imepisike Nodsul kaasaski), jõuavad ja TAHAVAD tegeleda aiaga ja veel nii rõõmsa meelega.Igatahes tõesti oli rõõm suur saada juurde nii toredaid sõpru ! Suured tänud ka Lillekasvatajale, kes selle korraldamise enda peale võttis!
Tagasisõidul võttis Nodsu meid Deiaga sabasse- kust ta küll sõitis, sellest ma aru ei saanud, aga kohale me jõudsime!
Kodus tuli tahtmine ka mõned omad pildid veel ülesse panna.
Aganthus.
Sedum obstusifolium var. listoniac
Tokkroosid, aga see mis oli Lillekasvatajal, jäi mulle südamesse.
Sirel Palibin hakkas jälle õitsema.