Laupäeva varahommikul laadisin oma auto taimi täis ja hakkasin Lillelehe aia poole sõitma. Veidi edasi-tagasi sõitu ja telefoni kõnet leidsingi õige tee otsa. Esimeseks suureks üllatuseks oli õitsev kuradipuu.Tegime sõbraliku perenaisega ringkäigu aias, valik oli suur ja huvitav. Ilus oli! Sai ka üks tore kukerpuu kaasa ostetud. Aed vaadatud, ostud tehtud, läks sõit pikas rongkäigus Lillekasvataja juurde kus meid ootasid juba teised kohalejõudnud. Sai taimed välja tõstetud ja läkski vahetamiseks.Ja seda oli -oi, kui palju!.Aga juba ootaski kuumad ribid(mmm, kui head! ) ja ülilookas laud. Imetore oli kallida juba tuttavaid kui-ka kõiki keda veel ei tundnud. Olin ju esimest korda! Ja ega päris selgeks veel ei saanudki kes on kes, aga see ei olegi tähtis, tähtis on , et kõik olid rõõmsad ja juttu jätkus .Toredad on noored, kel mitu väikest last ( imepisike Nodsul kaasaski), jõuavad ja TAHAVAD tegeleda aiaga ja veel nii rõõmsa meelega.Igatahes tõesti oli rõõm suur saada juurde nii toredaid sõpru ! Suured tänud ka Lillekasvatajale, kes selle korraldamise enda peale võttis!Tagasisõidul võttis Nodsu meid Deiaga sabasse- kust ta küll sõitis, sellest ma aru ei saanud, aga kohale me jõudsime!
Kodus tuli tahtmine ka mõned omad pildid veel ülesse panna.
Aganthus.
Sedum obstusifolium var. listoniac
Tokkroosid, aga see mis oli Lillekasvatajal, jäi mulle südamesse.
Sirel Palibin hakkas jälle õitsema.
Tore oli tuttavaks saada! Ja tänud maikellukeste-laukude eest! Sul on nii uhked-suured laudlehed, kobarpead ja selle viimase pildil kadakavaip (on ikka?) Kas see on ühest taimest? On ju nii, et hea on käia teisi aedasid vaatamas, aga oma aed on ikka kõige armsam.
ReplyDeleteJah, see on üks taim ja väga väikeses augus, kasvab aga mis mühiseb.Kuidas kaksikud üle elasid emme äraoleku ajal?
ReplyDeleteTead, kaksikuteemme, meie Ruudi ja Robi on päeval täitsamehed ja seltskonnamehed jm kõvad mehed, aga siis kui saabub öö, jagavad hellad hinged oma päevamuresid emme kaisus. Jõudsin lahedasti varakult koju nii, et kõik minu 4 meest olid rõõmsad, eriti see kõige suurem.
ReplyDeleteSvea tänab ka saadud sõnajalgade jm. taimekraami eest! :)))
ReplyDeleteTiia. tõesti oli tore tuttavaks saada! Selle tokkroosi sordinimi on Persikovõe snõ. Sobilik nimi talle tõesti. Eks ma korjan sealt nagunii seemet jälle ja üritan järgmine aasta uusi taimi saada. Eks üritan meeles pidada, et sooviksid sellist. Muide, see puhmas oli 1 taim!
ReplyDeleteMul ka hea kuulda, et Kadakas just õigel ajal koju jõudis ja ühes vajaliku energiaga! :)