Koskedest ei saa üle ega ümber, pildistad siit poolt ja sealtpoolt, üks ilusam kui teine.
Aga edasi tuli minna.Šibeiniku linna katedraali seinal olid kõikide ehitajate näokujud.
Katedraali ehitati 100 aastat, seal esinevad kõik kunstiliigid.
Primošteni linnas käisime kõik koos söömas. Horvaatias pea igal perel on väljas grill kus küpsetatakse terveid lambaid või sigu mida nad ka soovijatele müüvad.
Vanasti tehti kivikatuseid , mis osaliselt olid ka säilinud.
On ligi 1600 saart, nendest umbes 100 on asustatud.Palju on kiviaedasid, mis tuli ehitada nii, et tuul ümber ei lükkaks ja ka lambad üle ei hüppaks. Seal on tuul nimega BORA, mis on väga tugev, isegi sillad on kinni pandud selleks ajaks.
Järgmisel päeval ootas meid ees 15 tunnine reis Spliti ja Dubrovnikusse.
Split on Horvaatia suuruselt teine linn. On säilinud keisripalee, mis on linn linnas.
See on vana palee makett.
Nagu näha ,oli see mere ääres, nüüd on aga meri taganenud.
See on see sama müür, mis maketil.
Oleme Dubrovnikus. Giid näitab mäe peale kust serblased pommitasid. Kõik katused olid purud aga nüüd on kõik taastatud, ainult kõik freskod pole säilinud.
Sõit mööda Aadria mere kallast oli hingematvalt ilus.Meres kasvatatakse ka austreid, mis on ka pildil näha.
Nüüd hüppan jälle Dubrovnikusse.
Head ööd!
Järgneb...
Kivid ja kosed, fassadid ja katused. Niipalju ilusat ja huvitavat on neis kohtades, mis meie teadvuses justkui ei eksisteeriks, aga ometi annavad neile turismitüüpkohtadele sageli silmad ette
ReplyDelete