Sain lõpuks sellest kolakast lahti. Mõtlesin, et võin kohe tööle minna. Tutkit brat! Kõigepealt ma leotasin teda ja nühkisin, siis hõõrusin kalli näokoorimis kreemiga ja siis määrisin Mirralginiga paksult sisse. Aga valus on ikkagi, eriti see pöial, poleks nagu minu oma, aga kui liigutad, siis on küll- haiget teeb! Liigutan ja masseerin küll kogu aeg, aga siiani ei näita paranemist.Istun aga edasi siin arvuti taga ja toksin ajaviiteks. Kass norskab nii kõvasti mu kõrval et mõtlesin äkki on teinepool üleval magama jäänud.Vahepeal püüdsin oma autot käivitada, ta ju kuu aega seisis mul. Läks ilusti käima, käis natuke ja siis otsustas seisma jääda. Proovisin uuesti, ei piuksugi. Täna võtsime siis mehega kätte, panime krokodillid peale, proovisime, korra köhis, siis jäi jälle vait.Jamasime, mis me jamasime, aga lõpuks võitsime! Oli midagi ikka ära külmunud. Tahaks nüüd proovima minna, kas saab sõita selle käega või ei.Jama on nende marsadega ja kalliks läheb ka.Lootust ikka on , et elu hakkab paremaks minema.
Tii, kirjutasin Sulle pohlavarrele, Sa pole vist sinna vaadanud.
Olge teie kõik terved ja pidage adventi, jõuludeks tulevad vast uued kirjaread.
Nii armas - kirjutasin sulle pohlavarrele... nagu luuletus :)
ReplyDeleteHääd paranemist ja tore, et kips maas. Nüüd algab see taastusravi vist. Hea, et kevad pole.
Tore, et lõpuks kips maas. Nüüd nunnutad seda käekest veel paar kuud, kevadeks saad korda. Esialgu oleks arukas teda masseerida ja liigutada vaid soojas vees. Kui liikuvus taastub nii, et valus pole, võid kuivalt tegelema hakata. Mõnus talveune aeg :)
ReplyDeleteTore kuulda, et käega lugu parem. Vaata, et Sa paljakäsi ruleerima ei hakka, ikka kindad kätte, et käsi oleks soojas. Omast kogemusest räägin. Heade, mittelibedate kinnaste leidmine ei olnud väga lihtne.
ReplyDelete